Tulles täpsemalt selle teema juurde, et kui on jube soov saada seadistatavat moootorijuhtimist aga loed raha ning olemasolevad lahendused maksavad 1000€+, kuid pealehakkamist on siis võiks see olla näiteks Arduino baasil Speeduino. Tegemist on ühe Austraalia mehe projektiga, mis on just viimasel aastal saanud juba tõelise hoo sisse. Tarkvaraarendus on jõudnud sinna, et olemas on kõik elementaarsed mootorijuhtimises vajalikud “featuurid” ja kommuunis on päris palju helgemaid päid, kes on teinud Plug-n-Play trükkplaate erinevatele mootoritele, ning rohkem ja vähem võimekaid kombinatsioone algsest versioonist. Speeduino enda wiki on üsna informatiivne selles osas, ning iga asjaga alustaja peaks selle kõigepealt läbi käima, et valikutest ja võimalustest aru saada.
Hetkel – 2021 alguses, on kohekohe välja tulemas Dropbear nimeline versioon, millel lõpuks 8 süüte ja pihusti juhtimise võimekus ning baseerub see juba STM protessori baasil. Veel kahjuks ei ole detonatsiooniandurite tuge(kuigi on lootus,et ametlik moodul tuleb ja vast ka ühildub põhitarkvaraga), ning hetkeseisuga ei ole (ja vist ei tulegi) elektroonilise gaasi tuge, seega “DBC only”.
Väga tervitatav on see, et projekt on vabavara ja füüsilise elektroonika algmaterjalid on kenasti saadaval, ning jupid saab nimekirja järgi endale ise kokku otsida,tellida.Ka trükkplaadi saab lasta kuskil valmis teha, kui parajasti keegi sellist kuskil ei müü. Seda nii originaaldisainidel, kui ka modifikatsioonidel (pazi board, UA4C, NO2C tuntumatest).
Enda kogemus selle asjaga on kokkuvõtvalt järgnev. Enne riistvara tellimist lugesin kõvasti wikit ja foorumit, tegin endale selgeks, mis sorti elektroonika on mu AGU tüüpi mootoril, ning kui oli selge, et asja saab käima, hakkasin asju tellima.
Minul on kasutusel ametlik speeduino plaat 0.4.3c versiooniga ning selle tellisin ebay’st u. 10€ eest.Kogu vajamineva elektroonika tellisin digikey nimelisest kohast, kuna selle plaadi juppide list oli just selle koha baasil tehtud ja seda sai mugavalt oma ostukorviks konverteerida. Jupid ise maksid u. 90€, ning juurde tuli maksta u. 15€ tollimaksu, kuna asjad tulid USAst. Põhimõtteliselt saab teha ka odavamat versiooni, ning tellida asju hiinast (aliexpress,banggood), kuid komponentide kvaliteediga võib minna nii ja naa. Hetkel on pooleli trükkplaadi disain, mis peaks minema orig. aju karbi sisse, ning selle proovin ära täita hiinast tellitud komponentidega ja eks ole näha, kas läheb õnneks.
Põhielektroonikale lisaks on üldjuhul vaja nn. VR conditioner lisamoodulit, mis väntvõlli ja nukkvõlli signaali arduino protsessori jaoks õigeks moduleerib. Selle hind on u. 25 €.
Nagu iga seadistatava aju puhul, on ka siinpuhul väga kasulik asi lairiba lambda. Mina läksin LDperformance komplekti teed, kuna sellel on hea numbriekraan, ning moodul ise väiksemõõduline. Komplekti hind u 150€ koos anduri endaga. Speeduino tarkvaras on enamlevinud lambdad ka seadistamise menüüs olemas, kuid tegelikult saab kõik tööle, kui konfida ära voltide vahemik vastavalt tootja spec’ile.
Aju ja mootorijuhtmestiku kokkupanek ei olnud väga keerukas – isegi mitte esimest korda tehes. Diagrammid abiks, ning ühendamine oli üsna lihtne ja loogiline.
Tarkvara poolelt – seadistus käib Tunerstudio tarkvaraga, mis on kasutusel näiteks megasquirt seadistuseks, ning nii mõnelgi teisel. Minu jaoks oli see üsna lihtne ja kiire õppimisega tarkvara ja kasutada saab seda ka täiesti tasuta – kuigi soovitan kulutada selle tavaversiooni u. 70€, et saada autotune võimekus ja mõned muud lisavõimalused,mille omamine on väga abiks, kui pole asjaga kokku puutunud.
Speeduinol on täitsa hea basemap, millega mootori käima saamine pole eriline probleem,kui põhiseaded on paika pandud. Küll aga edasine on algajale juba korralik katsetamine ja asja käigus õppimine. Normaalselt sõidetava seade saab siiski üsna kiirelt, kui vähegi põhimõtetele pihta saada.
Kokkuvõtvalt – kui ei karda asju ise proovida ja õppida, siis on see väga taskukohane viis saada käsi seadistamisega “valgeks”. Riistvara rahaline kulu on umbes 3-400 €, sõltuvalt kust mis hinnaga asjad saada, ning kulumaterjalid jootmiseks,kaabelduseks. Sinna juurde kindlasti lugematu hulk tunde, et asjad ära ühendada, ning sõita ja seadistada.
Ning põhiline – küsimus ei ole selles, kas tehnika laiali läheb, vaid pigem millal see juhtub :). Tasub end meelestada just sedasi, et see on proovimise ja õppimise “projekt”, ning küsida abi, kui endal mõistus otsa saab. Ja kindlasti aitab, kui on keegi, kes oskab juba varasemast mootoreid seadistada, siis saab turvalisemalt ja kiiremini nautima hakata.
Tänaseks päevaks on neid DYI lahendusi juba üsna mitmeid ja rahakotisõbralikke ECUsid on disainitud isegi siinsamas Eestis. Küll aga tuleb meeles pidada seda, et kõik määrab konkreetne tehnika ja mõne asja puhul pole siiski selline odav variant mõistlik.